Testosteroon on palju rohkem kui lihtsalt "meeste hormoon" – see mõjutab nii sinu jõudu ja energiat kui ka libiidot, lihasmassi ja isegi meeleolu. Kõrge testosterooni tase seostatakse sageli mehelikkusega, nagu väljendunud kehakarvade või kiilaspäisusega. Kuid millised on tagajärjed, kui see oluline hormoon on liiga madal? Tutvume viie olulisema asjaga, mida pead teadma testosterooni ja selle mõju kohta sinu elule.
Konsulteeris
Alvis Laukmanis,
uroloog, töötab ambulatoorses kliinikus URO.
1. Kas testosteroon on oluline ainult armuelu jaoks?
Ei, testosterooni mõju on palju laiem kui vaid libiido säilitamine, erektsiooni tagamine ja sperma tootmine. Testosteroon on seotud ka erütropoeesi ehk punaste vereliblede tootmisega, kaitseb südame lihaseid, kuna laiendab veresooni ja vähendab südame hapniku vajadust. Meeste hormoon hoiab kognitiivseid ehk teadmistevõimeid, sealhulgas otsustusvõimet. See aitab parandada meeleolu, toetab lihaste arengut, tagab füüsilise vastupidavuse ja luude tervise.
Kui poiss saab meheks, 14–17-aastaselt, suureneb testosterooni tootmine ja pärast puberteedi lõppemist saavutab see maksimaalse taseme, mille määrab enamasti pärilikkus. Pärast seda püsib see umbes 10 aastat samal tasemel või pisut kauem, ja see periood langeb kokku kõige aktiivsema eluperioodiga ja täiskasvanuelu algusega. Testosterooni taset reguleerib hüpofüüs ajus. See toodab spetsiaalseid hormoone, mis soodustavad või vastupidi, takistavad testosterooni tootmist.
2. Kas on meeste kliimaks vältimatu?
Andropaus ehk meeste kliimaks, mille jooksul testosterooni tase langeb, on tegelikult müüt. Erinevalt naistest, kelle organism lõpetab menopausi ajal naissuguhormooni östrogeeni tootmise ja selle tase langeb nulli, jätkub meestel testosterooni tootmine, mis toimub peamiselt munandites ja veidi ka neerupealistes, kogu elu jooksul. Kui puuduvad kaasuvad haigused, jääb testosterooni tase samaks ka hallikas eas, seetõttu saab mees lapsi saada kogu elu.
Pärast 30. eluaastat hakkab testosteroon aeglaselt langema ühe või kahe protsendi võrra aastas. Seega testosterooni tase sõltub sellest, milline see oli algtasemel. Kui loodus on testosterooni andnud külluslikult, ei tunne sa selle langust. Kuid kui 17–20-aastaselt oli testosteroon madal, siis aeglane langus on ikkagi tuntav. Jah, vanusega testosterooni tase langeb.
Testosterooni tootmisele tuleb kasuks füüsiline ja, jah, ka vaimne koormus, aktiivne seksuaalelu.
Muidugi võib esineda ka järsem langus, kuid siis on põhjuseks välised tegurid – boheemlaslik eluviis, alkoholi ja/või teiste kahjulike ainete tarvitamine, suitsetamine, soov süüa ebatervislikke toite, mis viivad rasvumiseni (see omakorda soodustab naissuguhormoonide tootmist); vähene liikumine, mingi haigus, näiteks lapsepõlves põetud mumps, suguhaigus, mis põhjustab munandite põletikku, või kroonilised haigused – diabeet, südame- ja veresoonkonnahaigused, kõrge vererõhk. Või – trauma. Oma osa mängivad ka stress, unehäired ja füüsilise koormuse puudumine.
3. Kuidas tõsta testosterooni?
Kui peamine roll on looduslikult antud algkapitalil, kas ei ole midagi teha, et testosterooni taset ise tõsta?
Testosterooni tootmisele aitab kaasa füüsiline ja jah, ka vaimne koormus, aktiivne seksuaalelu ja elu ilma ülekaalu kilogrammideta. Loomulikult aitab ka tasakaalustatud toitumine ja närvisüsteemile sõbralik eluviis. Üks huvitav detail – madal testosterooni tase ei põhjusta alati erektsioonihäireid. Kuid kui sellega on juba probleeme, siis meeste hormooni puudus teeb olukorra ainult hullemaks.
4. TRT - Testosterooni asendusravi
Kui palju on liiga vähe ja millal peaks testosterooni taset hakkama kompenseerima ravimitega?
Meditsiinis on kriitiline piir, mille juures tuleks kaaluda testosterooni asendusravi, alla 8 nmol/l. Kuid mitte kõik ei vaja kindlasti ravi. Arvestatakse mitte ainult analüüsides nähtavat arvu, vaid ka enesetunnet – kui madal testosteroon ei põhjusta igapäevaelu kvaliteedi kahjustavaid sümptomeid, siis arstid ei kiirusta ravi määramisega, kuna testosterooni puudus ei ole eluohtlik, kuid selle asendusravi kasutamisel on ka riskid.
Esiteks, testosterooni süstide, plaastrite, geeli või salvi kasutamisel pärsitakse organismi loodusliku hormooni tootmist. Sest – miks vaeva näha, kui kõik tuuakse otse kandikul valmis? Kui seda tehakse pikka aega, aasta või kaks, siis testosterooni tootmine munandites peatub täielikult, ja siis muutub mees sõltuvaks hormoonipreparaatidest. Selle vältimiseks soovitatakse ravimi kasutamise ajal teha pause.
Märkus:
Seetõttu on oluline hoolitseda testosterooni loodusliku taseme hoidmise eest tervislikes piirides – SUPERCHARGED testosterooni kohvis on mitmeid võimsaid aineid, mis võivad sellel aidata.
Testosterooni kasutamisel (hormooni süstid, mitte toidulisandid, mis aitavad loomulikult tõsta testosterooni taset, kui see on langenud) ilma arsti teadmata on ka teised riskid, näiteks liiga aktiivne punaste vereliblede tootmine, mis suurendab tromboosi riski.
Mõnikord tegelevad mehed enesetäiendamisega ja süstivad endale testosterooni preparaate ilma arstiga konsulteerimata, kuigi need on retseptiravimid. Näiteks kulturistid kipuvad pikka aega ja mõõdutundetult kasutama anaboolseid steroide testosterooni taseme tõstmiseks ja lihasmassi kasvatamiseks. Selle tulemusena atroofeeruvad munandid, jäädes sõrmenuki suuruseks, kuid see protsess võib olla pöördumatu ning munandid ei taasta enam ei suurust ega oma funktsioone. Siis juhtub nagu ütluses: "Mees nagu tamm, aga munandid nagu tammetõrud." Testosterooni kasutamisel ilma arsti teadmata on ka teised riskid, näiteks liiga aktiivne punaste vereliblede tootmine, mis suurendab tromboosi riski.
Teine asi on, kui on olnud mingi haigus või trauma – siis testosterooni asendamine võimaldab elada täisväärtuslikku elu. Endiselt ringleb müüt, et testosterooni asendajate kasutamine suurendab eesnäärmevähi riski, kuid uuringud ei ole sellele tõestust andnud. Pigem vastupidi, meestel, kellel on eesnäärmevähk, on testosterooni tase madal.
5. Kas tuleks teha uuringud?
Kas testosterooni tase tuleks kontrollida profülaktiliselt?
Kui tekivad soovimatud sümptomid – unustamine, apaatia või meeleolu kõikumine, väsimus, probleemid seksuaalelus, erektsioonihäired, munandite vähenemine, habe ei kasva, ilmnevad soovimatud kehamuutused – tuleb kindlasti kontrollida.